Imelik kuidas inimesed, kes kunagi tähendasid mu jaoks palju ja kelle ka mina vist keegi olin mingil hetkel kaovad. Keeravad selja. Keeran ise selja. Löövad noa selga või vastupidi !? Aga ometi , on olemas ka ju tolerants , võiks ju suhelda kui normaalsed inimesed ? Või on ehk seda liiga palju palutud ? Oleme me ju siiski kõik suured inimesed . Ehk ongi nii,et kõik mis peab juhtuma juhtub ! Vähemalt mina elan nii - kõik mis juhtub peab juhtuma , kõigel on eesmärk ehk millegi pärast on see hea , ma ei tea ! Tunnen end aegajalt nii halvasti sest see mis oli oli ju hea aga see mis on mitte sugugi nii hea. Imelik kuidas inimesed tulevad ja lähevad - lihtsalt kaovad. Nad on ja siis neid enam pole. Mõnest ei tunne puudust või pigem õpid elama ilma,et nad su kõrval oleks ,kui raske on vaadata seda mis mu ümber oli ja seda mis on praegu ! Ma ei kurda , mul on ka preagu päris hea ja ometigi need kes on tõelised jäävad alatiseks alles (või vähemalt praegu on selline tunne) . Ma loodan,et ma ei kaota enam palju enda ümbert häid sõpru ja tuttavaid sest see oleks raske. Elutee toob mu ümber imelikke teid , kummalisi keerdkäike ehk teeb see mind tugevamaks ja valmistab ette tulevaseks eluks.
Ahjaaa ja Norra -
oli hea :) . 6päeva mägesi - suuska ja lauda , viimast küll vähem sest mulle vist väga ei meeldi see asjapulk :D . Seltskond oli isegi okei , pikemaks ajaks on väikestest lastest isu täis ! Neli vahvat tüüpi kellega see nädalake ja natuke peale üle elada ! Thank god i have the best dad in the world !!
Buh-by ´
No comments:
Post a Comment