Mul hakkas toas nii palav , uni tuli peale. Mõtlesin ,et kuidas ma üles ärkaks. Võtsin ühe sutsu, teki enda ümber ja läksin õue. Istusin õues, seal sadas vihma , see krabises vaikselt vastu katust, nii hea oli . Istusin üksinduses, oma mõtetes, kuulsin veel kuidas toast pisut muusikat kumises. Vaatasin enda ette ja seal oli veel suvest jäänud üks mesilase pesa , nüüdseks on see tühi ja seal ei ole enam kedagi.

Ma olin seal iseenda ja oma mõtetega. Ärkasin vaikselt üles , tundsin,et mul hakkab külm. Ma hakkasin värisema aga nii hea oli olla. Viimaks siis läksin tuppa tagasi ,istusin tagasi oma tugitooli ja vaatasin enda ees olevat kaminat kus sees prõksus tuli...

Siis sain aru, ma olen üksi .. mina ja mitte keegi teine. See tunne oli hea , nii hea!